Võrumaa muinasjutt

/
0 Comments
Ühe pisikese järve kaldal asub maja, vaatega tillukesele saarele järve keskel ning pardipoegadele, kes sillerdaval veepinnal ujumist õpivad. Majas elavad mees ja naine, nad elavad elu omamoodi, ümbritsetuna erinevatest loomadest, loodusest ja hubasest kodust, kus igal detailil on oma lugu jutustada. Magamistoas kõrgub maast laeni riiul, millel on reas erinevad kõrvitsad, seintel on savist raamid, mis mees omaenese kätega tegi ning nurgast seisavad nende endi tehtud maalid. Minu lemmik oli köök, mida mul ei õnnestunud paraku pildile püüda, seal valitses meeldiv segadus, olid kõrvitsad ning suuremad ja väiksemad purgid põnevate teesegudega, tunne oli soe nagu jõuludel lahtise tule ees piparkooke krõbistades, nii hubane ja armas nagu sõbraliku nõia köök mõnest raamatust.
Elutoas oli heleda linaga kaetud lauake, selle kohal rippus sätendav lühter, pisut eemal olid nõuka-aegsete katetega diivan ja tugitoolid, mille peal tillukesed kassipojad ukerdasid ja aegajalt piiksuvat hädakisa tõstsid, aknalaul põles üks ainus küünal. Me K'g istusime koos mehe ja naisega lauda, maitsesime erinevaid ökokoogikesi, soojendasime oma hingevõlve põdrakanepi tee ning luuletuste ja muinasjuttudega, mille naine ise kirja oli pannud, muljetasime päevast ning rääkisime elust ja olust. Eelnevalt olime koos mehe ja naisega nende valdustes jalutamas käinud, tutvust teinud ülisõbralike eesti maatõugu lehmadega, ühe muheda tori hobusega, naljakate kanadega, uudishimulike kitsede ja kitsetalledega, kogu seda toredust enda mälestustesse talletanud. See oli üks imeilus ja eriline päev, ma olen siiralt rõõmus, et loo peategelased- mees ja naine, kelle nimedeks on Peeter ja Stella, võtsid meid oma kodus vastu ja näitasid osakest muinasjutust, mille nad ise loonud on.

Jutu lõpetuseks siis neile, kes ei tea..See oli osake meie fotopraktikast Võrumaal Karula Rahvuspargis ning Stella ja Peetri juurde sattusime me toreda juhuse läbi, sest K pidi RMK jaoks nende hoovis ühest hoonest pilti tegema ja koos on ikka julgem selliseid käike ette võtta.


Päikesekiiri ja tee lõhna südamesse,
K


Võtaks ja viskaks
kõik mõtlemise nurka...
ja hakkaks, hakkaks
tava-ahneks kodanikuks,
siis poleks enam
vaimult ahne,
vaid muidu
šokolaadi söödik
/Stella Mangus-Puna













No comments:

Powered by Blogger.