Läbi kuuselatvade pitsi kumas kuu, õhk oli täis hämarust, ning aegajalt puudutasid mind väikesed tuuleiilid. Ma lebasin pingil, vaatasin tähti ning püüdsin ennast rahustada. Vahel on mu väikese keha sees liiga suured tunded, nad ei taha minusse ära mahtuda ja hakkavad välja tungima. Ma eelistan neid tundeid endale hoida ja mitte kellegagi jagada. Sa istud avatud pagasiruumis ja mängid kitarri, sinu ees on väike lõke, mille ümber jooksevad lapsed ja läheduses lebab pisike taks. Ma tajun kõike nii intensiivselt. Õhk meie ümber põletab minusse auke, see teeb haiget ja rõõmustab üheaegselt.
Hea on tunda end elusana.