Alustasin uut kooliaastat avatuma ja positiivsema inimesena kui ei kunagi varem. Ma ei lase end enam käest. Usun ja unistan, loodan ja püüan. Tulevikul on minuga suured plaanid, ma tean seda.
Praegu olen kodus, selgub et inspiratsioonivampiiridega koos elamine on raskem kui ma arvasin. Tühiste asjade üle vingumisega teevad nad mu aju sama kiiresti tühjaks nagu näljane kass kaladest pungil akvaariumi. Iga väiksemgi mõttetöö nõuab siin hiiglaslikku pingutust. Homme saan tagasi kaua oodatud vaikusesse ja ma võin kihla vedada, et siis hakkan ma oma inspiratsioonivampiire igatsema, sest tegelikult on nad ju mulle kallid.