Ostsin endale kunstipoest veekindla kuldse markeri, sest pikka aega on mul olnud mõte anda oma igavale mustale portfellile natuke iseloomu. Kuna portfelli projekt on natuke mahukam ja aeganõudvam, siis otsustasin markerit testida oma vanaisa meisterdatud nahast kotil. Ma olen selle koti leidmise hetkest pidanud seda imeilusaks ning samas ka mõelnud kuidas seda värskendada. Kott oli liimist lahti ning jooned olid küllaltki kulunud. Kandsin kõigile joontele kuldset markerit ja katkistele kohtadele pisut liimi ning tulemus jäi täpselt selline nagu ma soovisin.
Mu vanaisa oli mulle väga kallis, ainuke vanaisa kellega mul on olnud õnne kohtuda. Tavaliselt tegelevad kudumisega pigem vanaemad, aga meil oli vastupidi, talveks kudus mulle soojad sokid jalga ikka vanaisa. Ning kui ma koolis vastumeelselt kudumist pidin õppima, siis vanaisa suutis minus kudumise vastu huvi tekitada, tema õpetas mulle kuidas kududa õdusa välimusega kärbsemustrit. See kotike sai tema mälestuse elus hoidmiseks korda tehtud, koti põhjale kirjutasin ma kuldsete tähtedega oma vanaisa kauni nime- August. Seda mida ma seal kotis hoidma hakkan, ma veel ei tea, aga kindlasti on see midagi ilusat ja hingele kallist.

Kullast kallimaid hetki,
K