Kristiina Kalamees
Isiklik päevik - elust, kunstist ja imetabastest fragmentidest, mis ma üles korjan ning külmadeks päevadeks südamesse tallele panen.
Popular Posts
Esimene päev Barcelonas
/
0 Comments
Nii see siiski ei läinud, sest L, S, M ja A korjasid mind kümnest auto peale ning sõit chilli muusika saatel võis alata. Lennujaama jõudsime muidugi viimastena ja pidime selleks üle muru jooksma nagu hobused, aga vähemalt jõudsime kohale.
Lennukiga õhku tõusmine oli mõnus nagu lõbustuspargis, kõhus keerutasid flamenco rütmis värvilised liblikad. Hispaania kohalt avanes imeline vaade mägedele ja uskumatule rohelusele. Ma olin nagu väike laps, kes näeb kõike esmakordselt ja on sellest õndsas vaimustuses.
Hispaania lennujaamas olid kõik pisut pettunud, sest õhk oli jahe ja taevas hall. Õnneks saime lennujaamas kohe sooja bussi istuda ja Barcelona keskuse poole teele asuda. Bussis olid kõigi pilgud aknast välja suunatud. Need helesinised mäed, mida ma endale sisse oleksin tahtnud kugistada, olid nii värskendavalt ebamaised. Rohe-roheline muru ja puud, mis olid just kui maalitud ning pisikesed punased lilled selles suures roheluses. Majad olid nagu muinasjuturaamatutest, huvitavate katuste ja tillukeste nikerdatud rõdudega, kõigil rõdudel olid kirevad riided ja taimed. Asulad nägid välja nagu pisikesed hunnikutesse laotud kommikarbid. Möödusime ka paarist tööstushoonest, mis olid oma torude rägastikega nii kaunid. Tunne, mis mind valdas oli täiuslik ja järjest paremaks läks.
 |
| Vasakul kursakad Barcelonaga tutvust tegemas ning paremal, La Seu, imekaunis gooti katedraal. |
 |
| Need detailid, lihtsalt imeline. |
 |
| Peenete nikerdustega meened, enamus neist antiik - kaunis aga kallis. Pilti ei tohtinud teha, ent salaja sain siiski ühe foto. |
 |
| Kohustuslik pilt palmipuuga. |
Sihtpunktist liikusime edasi Mediterranean Youth Hostelisse. Mina, Laura, Alisa, Siiri, Suzan ja Katrin olime toas nimega Deep room, mille seinale oli maalitud hiiglaslik kaheksajalg. Kui olime kohvrid tubadesse ära viinud, otsustasid Art, Karel, Kristjan, Lennart, Paula, Ipi ja Mari sööma minna, liitusin nendega. Hiljem kolasime linna peal, meie Ipiga jäime teistest maha, sest me tahtsime kõigest pilti teha. Jõudsime kauni nikerdistega kirikuni, imetlesime raharöövlitest suveniire ja lihtsalt jälgisime inimesi. Lõpuks leidsime teised jälle üles ja kolasime koos nendega mööda kõrvalisi tänavaid, mugisime maasikaid ja lihtsalt imesime seda atmosfääri endasse. Käisime pisikesel kummituslikul tänaval, selle lõpus oli imeilus looriga kaetud maja, mille ees üks naine tegi hiiglaslikke sillerdavaid mulle. Möödusime gängi laadsest inimgrupist ja olime lihtsalt hämaratest Barcelona tänavatest lummatud.
 |
 |
 |
| Muinasjutuliselt kaunid looriga kaetud majad. |
 |
| Õhus oli maagiat. |
 |
| Selle pisikese valgustatud akna taga elab üksinda hiiglaslik must ämblik, kes kogu maja võrguga kattis, et keegi talle ligi ei pääseks ja ta hella südant haavata ei saaks. Sellised veidralt kaunid paigad ja hetked äratavad minus alati unne suikunud muinasjutuvestja. |
 |
Pisike tume kõrvaltänav. Millegi pärast mind alati tõmbab just kui
magnetiga nende poole,
eriti siis kui väljas ei ole enam kõige valgem ja
ma tean et seal ei ole just kõige turvalisem.
|
Õhtul sõime, jõime ja muljetasime all suure laua ääres. Hiljem läksime välja. Tegime ümber kvartali võidujooksu, mina sain teise koha, Uno võitis, ma ei saa siiani aru kuidas see tal õnnestus. Ekslesime tänavatel. Avastasime Barcelonat, jutustasime ja naersime. Hiljem umbes kahe ajal otsustasime hosteli üles otsida, see ei olnudki nii lihtne kui see alguses tundus. Lõpuks leidsime vaatamata erimeelsustele ja ekslemisele õige koha siiski üles. Kui ma magama läksin oli kell 03:40
ja käes oli meie esimese imelise päeva lõpp Barcelonas.
 |
| Kursakad pluss Siim, Kristjan tegi pilti. |